Minu lavakogemus sai alguse ansamblist „Modern Fox“, mis esitas 1930. aastate svingmuusikat. Kontsertreisidel ja tantsupidudel esitasin laulude vahele humoorikaid tekste eesmärgiga pakkuda muusikale sõnalist vaheldust ja muidugi publikut naerutada. Aastatel 1984 – 1990 esinesime kõikjal Eestis, Nõukogude Liidu avarustes ja Soomes.
Mida andis mulle kogemus suurtelt lavadelt?
Kindlasti enesekindluse ja väljendusoskuse. Ennekõike aga teadmise, et publik ja situatsioon, millesse satud, on iga kord erinev ja improvisatsioonivõime on õhtujuhi tähtsamaid oskusi. Ja muidugi ka hetke- ja stiilitunnetus.
Pärast ansamblist lahkumist tehti mulle mitmeid ettepanekuid proovida kätt õhtujuhina. Sellele järgnesid üritused seinast seina - missivalimistest jaanitulede ja juubeliteni välja. Peagi lisandusid firmaüritused ja pulmad, samuti kogu ürituskorraldus: esinejate vahendamine, cateringi leidmine, tehnilised lahendused – võimendus, valgus, lavad ja telgid. Stiiliürituste õhtujuhina olen kandnud kostüüme barokist kuni heavy-metalini, olnud pulmavanemaks nii viieteistkümnele kui kolmesajale inimesele, rääkinud eesti, vene, ja inglise keeles, mänginud diskomuusikat sihtrühmale vanuses 30 – ∞.
Kõik see on mulle õpetanud, kui tähtis on osata publikut suunata. Seda võiks võrrelda pikamaajooksuga - igaks distantsiosaks on oma taktika. Hea õhtujuht leiab mooduse, kuidas olla vajalikul hetkel tähelepanu keskpunktis, jäädes teisel hetkel märkamatuks.
Mida andis mulle kogemus suurtelt lavadelt?
Kindlasti enesekindluse ja väljendusoskuse. Ennekõike aga teadmise, et publik ja situatsioon, millesse satud, on iga kord erinev ja improvisatsioonivõime on õhtujuhi tähtsamaid oskusi. Ja muidugi ka hetke- ja stiilitunnetus.
Pärast ansamblist lahkumist tehti mulle mitmeid ettepanekuid proovida kätt õhtujuhina. Sellele järgnesid üritused seinast seina - missivalimistest jaanitulede ja juubeliteni välja. Peagi lisandusid firmaüritused ja pulmad, samuti kogu ürituskorraldus: esinejate vahendamine, cateringi leidmine, tehnilised lahendused – võimendus, valgus, lavad ja telgid. Stiiliürituste õhtujuhina olen kandnud kostüüme barokist kuni heavy-metalini, olnud pulmavanemaks nii viieteistkümnele kui kolmesajale inimesele, rääkinud eesti, vene, ja inglise keeles, mänginud diskomuusikat sihtrühmale vanuses 30 – ∞.
Kõik see on mulle õpetanud, kui tähtis on osata publikut suunata. Seda võiks võrrelda pikamaajooksuga - igaks distantsiosaks on oma taktika. Hea õhtujuht leiab mooduse, kuidas olla vajalikul hetkel tähelepanu keskpunktis, jäädes teisel hetkel märkamatuks.